1. Andmevara mõiste

1. Andmevara mõiste

 

Eesmärk

Selle lehe eesmärk on selgitada andmevara mõistet, anda üldine arusaam sellest, mis on andmevara väärtus, ning kirjeldada andmevara (data asset), andmestiku (dataset) ja andmestiku füüsilise esituse (distribution) eristust.

1. Andmevara mõiste

1.1. Mis on andmevara?

Andmevara on andmete kogum, millel on asutuse jaoks tuvastatav väärtus. Lihtsustatult: kui asutus kogub ja kasutab andmete kogumit oma ülesannete täitmisel on need andmed asutuse andmevara.

Andmevara ei ole eraldiseisev füüsiline andmete kategooria — see on pigem loogiline arusaam andmetest kui varast, mida asutusel on kasulik või kohustuslik järjepidevalt hallata.

Andmevara väärtus tuleneb andmete kasutamisest – mida rohkemates ja olulisemates kasutusjuhtudes andmeid kasutatakse, seda väärtuslikumad need asutuse jaoks on. Kasutusjuhtu käsitletakse käesolevas juhises laiemalt, hõlmates lisaks otsesele kasutusele teenustes, analüütikas ja tehisarus ka andmete rolli tegevuste ja faktide tõendamisel, asutuse läbipaistvuse ning riigi järjepidevuse tagamisel. Andmevara väärtus ei sõltu seega üksnes kasutusjuhtude arvust, vaid ka nende olulisusest.

Ettevõtted ja muud organisatsioonid on juba mõnda aega õppinud tuginema oma andmevaradele, et teha paremaid otsuseid ja tegutseda tõhusamalt — andmed aitavad mõista kliente, luua uusi teenuseid ja juhtida riske. Sama kehtib avaliku sektori asutuste puhul – asutused vajavad kvaliteetseid andmeid nii igapäevases töös, juhtimiseks kui ka strateegiliste otsuste langetamisel.

Seejuures on oluline mõista, et andmete väärtus on dünaamiline ning samade andmete väärtus võib erinevatel ajahetkedel olla sõltuvalt kasutusjuhtude lisandumisest või kadumisest kas suurem või väiksem. Hea näide on mootorsõiduki mass: aastaid oli see lihtsalt tehniline andmeväli sõiduki registreerimisandmetes. Kui Eestis kehtestati mootorsõidukimaks, muutus sõiduki mass oluliseks sisendiks maksukohustuse arvutamisel — andmeväli jäi samaks, kuid omandas kasutuskonteksti kaudu hoopis suurema väärtuse mitme asutuse jaoks. Seetõttu ei ole kõik andmed võrdse väärtusega ning väärtus ei ole ka muutumatu — asutuse haldusressurss tuleks suunata eelkõige neile andmevaradele, mille väärtus on hetkel suurim, arvestades et väärtushinnanguid tuleb ajas üle vaadata.

Andmevara käsitlemine organisatsiooni varana — sarnaselt finants- või IT-varadega — tähendab, et andmeid hallatakse kogu nende elukäigu vältel: määratakse vastutajad, kehtestatakse haldusreeglid, hinnatakse kvaliteeti, kaardistatakse kasutust ning suunatakse ressursid suurema väärtusega andmevaradele. Praktikas tähendab see, et asutus peaks kõik andmevarad esmalt üldiselt kaardistama, seejärel hindama nende väärtust ning suunama detailsema kirjeldamise ja halduse pingutuse kõige olulisematele.

615ff39a-6730-423a-9b13-c61fa56e42f6.png
Joonis 1: Andmevara kui üldine mõiste

 

Andmevara on andmete kogum, millel on tuvastatav väärtus asutuse ülesannete täitmisel ning mille üle asutus teostab haldust.

 

Näited andmevaradest

Andmevara mõiste on lai — alljärgnevad näited illustreerivad, kui erinevat tüüpi andmeid saab asutus käsitleda oma andmevarana.

Tabel 1. Näited andmevaradest

Andmevara tüüp

Näide

Andmevara tüüp

Näide

Äriline andmevara (inglise keeles Business Data Asset) / andmestik

  • Kriminaalmenetluse andmed

  • Personalihalduse andmed

Andmebaas või andmebaasiskeem

  • Rahvastikuregistri andmebaas

  • STAR infosüsteemi andmebaas

Andmelao tabelid ja vaated

  • Andmelao tabel: dw_fact_kulud – sisaldab kulusummasid perioodi ja asutuse lõikes

  • Andmelao vaade: dw_v_kulud_kuus – koondab kulud kuude ja asutuste kaupa aruandluseks

Andmetabel / andmeobjekt

  • Analüütiline tabel eelarve täitmise kohta

Andmeelement

  • Mootorsõiduki mass sõiduki registreerimisandmetes

Fail

(nt CSV, PDF, MP4)

  • Droonifotod

  • Liikluskaamera videod

  • Leping PDF‑vormingus

Failikogu / kataloog / kaust

  • Lepingute failikogu

API / andmeteenus

(sh X‑tee teenused)

  • Rahvastikuregistri X‑tee teenus

  • Ilmvaatluse reaalajaandmete API

Sõnastik

(nt ärisõnastik, andmesõnastik)

  • Töötukassa ärisõnastik

  • Töötukassa andmesõnastik

Juhtimislauad ja aruanded

  • Power BI juhtimislaud teenuste tulemuslikkuse jälgimiseks

  • Eelarve täitmise koondaruanne

Portaalid ja veebilehed

  • Terviseportaal

  • Kliimaministeeriumi veebileht

Koostöö‑ ja sisuhalduskeskkondade projektid ja sisulised üksused (nt Confluence, Jira)

  • Confluence’i projektiruum

  • Jira projekt

  • SharePointi sait

Andmevara ja andmestiku eristus

 Avalikus sektoris kasutatakse sageli mõistet andmestik. Andmevara ja andmestikku eristab eeskätt vaatenurk.

Andmestikku (dataset) ei käsitleta mitte tehnilise objektina, vaid ärilise tervikuna, mis kirjeldab, millistest andmetest räägitakse ja milleks neid kasutatakse, sõltumata sellest, millises tehnilises vormis andmeid hoitakse. Ühte andmestikku on võimalik kasutada ja levitada mitmel erineval viisil ning eri vormingutes.

Andmestiku füüsiline esitus (distribution) on andmestiku konkreetne tehniline instants. Andmestiku füüsiline esitus on tehniliselt adresseeritav ning kirjeldab, kuidas andmestik kättesaadavaks tehakse, näiteks faili, andmebaasitabeli või API kaudu. Ühel andmestikul võib olla mitu erinevat füüsilist esitust.

Andmevara (data asset) väljendab andmete väärtuse ja juhtimise vaadet. Andmevara on andmete kogum, millel on tuvastatav väärtus asutuse ülesannete täitmisel ning mille üle asutus teostab haldust. Nii andmestik (dataset) kui ka selle füüsilised esitused on käsitletavad andmevaradena niipea, kui nende väärtus on tuvastatud ja nad on võetud halduse alla.

Seega:

  • andmestik (dataset) on loogiline ja sisuline andmete kogum,

  • andmestiku füüsiline esitus (distribution) on selle tehniline vorm/realiseering,

  • andmevara (data asset) on väärtuspõhine vaade, mis hõlmab nii andmestikku kui selle füüsilisi esitusi koos nende väärtusega asutuse jaoks.