Projekti esimesed intervjuud tehti 2021. a jaanuaris. Kasutajauuringu raames viidi läbi 31 intervjuud valdkonna ekspertide ja esindajatega ning tõlketööga iga päev vahetult kokku puutuvate inimestega (sh erasektori esindajatega).

Paralleelselt algas valdkonna alusdokumentatsiooni ja varasemate uuringutega tutvumine. Kasutajauuringus osalenud isikute nimekirjaga on võimalik tutvuda Lisas 2.

Kasutajauuringu raames käsitleti järgmisi teemasid:

Tõlketeenuse osutamise protsessid. Protsesside kirjeldus, osapoolte rollid.
Protsesside kulgemist reguleerivad õigusaktid, sisekorrad ja alusdokumendid.
Millist infot, millistest infosüsteemidest protsesside tegevuste käigus kasutatakse?
Millised on tänased protsessidega seotud probleemid ja vajadused?
Kuidas saaks protsesse optimeerida ja paremaks muuta? Mida võiks teha efektiivsemalt?
Ootused kesksele tõlkekeskkonnale.

Kasutajauuringu tulemuste abil koostati olemasolevate probleemide register, mis sisaldab 31 probleemi ning peamiselt on seotud järgmiste teemadega:

Puudub terminoloogiline ühtsus
Puudub masintõlke võimekus
Erinevate valmislahenduste piirangud (litsentsid)
Tõlgete kvaliteet
Kõrged tõlkekulud

Intervjuude käigus kaardistati ka olemasolevad tõlketeenuse osutamisega seotud protsessid:

Kirjaliku tellimuse esitamine ja tõlkimine
Parandustööde tellimine
Suuline tõlkimine
Vandetõlkide protsessid
Politsei- ja Piirivalveameti protsessid
Tõlkemälude haldamine
Statistiliste aruannete koostamine
Lepingupartnerite informatsiooni haldamine
Tellimuste kooskõlastamine

Lähtudes kaardistatud protsessidest ja uuringus osalenud isikute väljatoodud probleemidest ning tulevikusoovidest, koostati TO-BE visioon.

Browser not supported