Kokkuvõte

Krabu Grupp OÜ viis 01.01.2021 kuni 31.05.2021 läbi keskse tõlkekeskkonna loomise ärianalüüsi ning koostas valitud funktsionaalsustele prototüübi. Projekti peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada keskse tõlkekeskkonna funktsionaalsusi, luua arhitektuurikavand, koostada rakenduskava koos mahuhinnangutega ning luua kasutajaliidese disaini prototüüp. Lisaks teostati tõlkekeskkonna loomise mõju- ja riskianalüüs.

Analüüsi käigus toimusid intervjuud erinevate riigiasutuste ja erasektori esindajatega. Intervjuude eesmärgiks oli kaardistada tänane olukord, tõlkimise teenuse osutamisega seotud raskused, võimalused protsesside parendamiseks ning kasutajate ootused uue keskse tõlkekeskkonna suhtes. Projekti teises etapis toimusid töötoad, kus osalesid isikud, kes on seotud tõlkekeskkonna arenduse, arengusuundade määratlemise, seadusandluse loomise, rahastamise ja süsteemide kasutusega. Töötubade eesmärgiks oli koguda nõudeid prototüübi loomiseks ning täpsustada I etapi raames kaardistatud protsessid.

Peamised ettepanekud, mis tulid intervjuude ja töötubade raames välja, puudutasid tõlkemälude loomist ja haldamist, tõlketeenuse kvaliteedi teemat, tõlketellimuste ja tõlkeressursi haldamist ning tõlkeprotsesside ühtlustamist. Lähtudes intervjueeritavate ettepanekutest, kirjeldati uue tõlkekeskkonna vajalikud funktsionaalsused ning loodi ka disainitud prototüüp.

Projekti üheks osaks oli ka erinevate alternatiivsete võimaluste analüüs, mille raames võrreldi seitset erinevat võimalikku lahendust ning nende vastavust vajalikele funktsionaalsustele ja põhimõtetele.

Allpool on esitatud kokkuvõte alternatiivide analüüsist.

Alternatiivide analüüsist selgus, et lahendus, millega praegu võib arvestada, on uue keskse tõlkekeskkonna loomine, kuna see katab kasutajate vajadusi täielikult. Lisaks sellele võib tõsiselt kaaluda NLTP platvormi kasutuselevõtmist juhul, kui selle arendamise ning kasutusele võtmise tingimused on selged ja kokku lepitud. Platvormi funktsionaalsused vastavad Eesti riigi vajadustele. Ülejäänud lahenduste rakendamine või edasiarendamine ei ole võimalik, kuna nende abil ei ole võimalik pakkuda tavakasutaja jaoks vabavaralist tõlkimise tööriista. Teatud alternatiividel on ka kõrged litsentsitasud.

Üheks oluliseks aspektiks, millega tuleb keskse tõlkekeskkonna loomisel arvestada, on erinevate vabavaraliste komponentide kasutamine. Näiteks kratijuppidena valminud tõlkemootor, tekstianalüütika töövahend või kõnetuvastuse töövahend. Suurimat kokkuhoidu keskkonna arendamisel võib saavutada, kui otsustatakse kasutada vabavaralist tõlketööriista (nt MateCat). Uue iseseisva tõlketööriista arendamine ei ole ka mõistlik, kuna tänapäeva valmislahendustes on arvestatud kõikide vajalike funktsionaalsustega ning need on vabavarana ka kättesaadavad.

Projekti raames analüüsiti ka erinevate aspektide muutust peale uue keskse tõlkekeskkonna kasutusele võtmist ning tulemuseks on:

1. teenuse osutamise/kasutamise arvu kasv,
2. tõlketeenuse kasutajate rahulolu kasv,
3. andmete kvaliteedi tõus,
4. vähenenud ajakulu kasutajale,
5. vähenenud teenuse kulu sh halduskulu,
6. paranenud tõlkekvaliteet, 
7. terminoloogiline ühtsus.

Kõige suurem ajaline kokkuhoid saavutatakse tõlkimisele, mis moodustab ca 50% tõlkijate kulutatud ajast. Samuti on märkimisväärne ka keskkonna majanduslik tasuvus, millega on võimalik kokku hoida 1 300 000 eurot aastas. Lisaks sellele on võimalik saavutada kokkuhoid ka juhul, kui otsustatakse loobuda olemasolevatest tõlketööriistadest, millel on litsentsitasud ning olemasolevatest tellimuste haldamiseks mõeldud tarkvaradest (nt PPA tõlkeregister), mille ülalhoid on ka tasuline. 

Analüüsi raames koostatud rakendamise kava järgi peab uue keskse tõlkekeskkonna loomine toimuma etapiviisiliselt. Koostatud plaani järgi toimub kolm arendusetappi 20 kuu jooksul ning eeldatav arenduskulu on 1 233 288 eurot ilma käibemaksuta.

Kokkuvõttes saab välja tuua, et uue keskse tõlkekeskkonna loomine muudab kõiki tõlketeenuse osutamise ja hankimisega seotud protsesse ning võimaldab:

• tagada mitmekeelses maailmas eesti keele automaatfunktsioone ning kasutatavust;

• tagada tõlgete kvaliteeti;

• hoida kokku tõlkimisele kuluvat aega ja raha;

• kasutada ära olemasolevaid keeletehnoloogilisi lahendusi;

• pakkuda masintõlke teenust nii avalikule sektorile kui ka üldsusele laiemalt.