Kirjeldamine

Objekti kirjeldamist saab alustada objekti nimetusele vajutades. Kirjeldamisprotsess algab juba objekti eelregistreerimisel, kui kirjeldatakse esmased eelregistreerimise käigus kogutud andmed.

Asja esmane dokumenteerimine

Asja esmasel dokumenteerimisel ehk eelregistreerimisel kirjeldatakse:

• objekti andmed, mille kaudu on seda võimalik teiste seast ära tunda, s.h.

  • nimetus

  • autor (teose korral)

  • asja seisund ja olemasolu korral kahjustused

  • lühikirjeldus

• olemus tulmelegend, mis koostatakse üleandja poolse informatsiooni põhjal ja sisaldab võimalikult palju taustateavet, m.h eseme muuseumisse jõudmise teekonda;

• asja asukoht

• üleandja andmed (nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed)

• üleandmise tingimused

• autoriõiguste andmed

• isikuandmete avaldamise tingimused

• asja eeldatav number (vajadusel)

Museaali kirjeldamise I etapp 

Museaali kirjeldamise I etapi andmed on hulk kokkulepitud andmeid, mis on vajalikud objekti tuvastamiseks ja leidmiseks andmebaasist. Kõik museaalid tuleb I etapis kirjeldada, kas ühe aasta jooksul alates museaali vastuvõtust või retrospektiivsel kirjeldamisel vastavalt kokkulepitud ajakavale.

Kirjeldamise I etapi käigus tuleb varasemalt sisestatud andmed üle vaadata ja vajadusel täpsustada või täiendada (näiteks museaali nimetus). Kirjeldamise I etapi lõpuks peavad lisaks minimaalsetele (number, nimetus, alakogu ja püsiasukoht) olema täidetud järgmised andmed: 

• olemus

• seisund

• füüsiline kirjeldus (vähemalt üks andmeväli füüsilise kirjelduse plokist)

• vähemalt 1 sündmus

Sündmuste kohustuslikud andmed on järgmised:

• teemasündmus – sündmuse liik + toimumiskoht või -aeg

• valmistamise sündmus – sündmuse liik + toimumiskoht või -aeg

Oluline on kirjeldada museaalide puhul kogu info, mis on teada, näiteks lisada viited kirjandusele või publikatsioonidele, seosed teiste museaalidega, teave varasema konserveerimise kohta jms.

Kui andmed on lisatud, siis MuIS2 loob automaatselt administratiivse toimingu “I etapi kirjeldamise lõpetamine”. Kui I etapi kirjelduseks kohustuslikke andmeid eemaldatakse, siis I etapi kirjelduse kinnitus tühistub automaatselt.

Kuigi MuIS ülejäänud andmeväljade täidetust ei kontrolli, on väga soovitatav lisada I etapi käigus nii palju andmeid, kui võimalik. Sealhulgas:

• retrospektiivse kirjeldamise puhul vastuvõtuakti number, üleandja nimi (vastuvõtuakti numbri ja kogusse registreerimise aja põhjal moodustub automaatselt vastuvõtu administratiivne sündmus)

• seosed teiste museaalidega

• viited kirjandusele ja publikatsioonidele

• teave varasema konserveerimise kohta (kui on)

Samuti tuleb lisada museaali digikujutis, kui seda pole lisatud varem. Digikujutise all on siin mõeldud museaalist tehtud tuvastusfotot.

• pikema külje mõõt on minimaalselt 800 pikslit

• punktitihedus on minimaalselt 72 punkti tolli kohta

• digikujutisel ega failis ei kasutata vesimärki ega teisi digitaalse kujutise kasutust piiravaid elemente

Esimese kahe parameetri täitmist kontrollib MuISi digihoidla kujutise üleslaadimisel automaatselt ja nõuetele mittevastavaid kujutisi arhiveerida ei lase.

Kui museaal on videofail, luuakse digitaalne kujutis audiovisuaalteose üksikkaadrist. Digikujutist ei ole vaja lisada audiofailile.

Oluline! Digifaili laadimisel MuISi digihoidlasse tuleb määrata faili kasutusõigused või -piirangud. Faili arhiveerimise kohta vaata täpsemalt digihoidla kasutusjuhendist (digihoidlas “Abimaterjalid”).

Museaalide digiteerimise kohta loe lähemalt juhenditest “Tasapinnaliste museaalide digiteerimine” ja “Ruumiliste museaalide pildistamine”.

I etapi kirjeldusega ei ole museaali kirjeldamine lõppenud. Edasise kirjeldamise käigus täpsustatakse ja täiendatakse museaaliga seotud andmeid. Erinevate allikmaterjalide kaudu täpsustatakse dateeringud, museaaliga seotud isikud ja sündmused, milles museaal on osalenud. MuIS 2-s ei eristata enam II etapi kirjeldust.

Avalikud ja mitteavalikud andmed 

Andmete avalikustamise põhimõtted: kõigepealt vaadatakse kogu avalikkus ja siis objekt avalikkus märget. Kui mõlemad on märgitud avalikuks, siis kuvatakse avalikud andmed töötajakeskkonnas võõrastele muuseumidele ja avalikus keskkonnas avalikule kasutajale. Täpsemalt vaata tabelist Kirjeldusväljad ja nende kasutamine leheküljel 22.

Kogu avalikkust (sh abikogu ja hoiulevõetud asjade kogu) saab muuseumi peakasutaja muuda MuIS 1-s.

Osa andmeväljadest on alati mitteavalikud. Näiteks administratiivsete sündmuste andmed, osa isikuandmeid, kirjeldusväljad “märkused” ja “restaureerimised”. 

Sõnastikud ja nende kasutamine 

Museaali kirjeldamist toetavad kesksed sõnastikud, mis tagavad museaali nõuetekohase kirje ja võimaluse teha muuseumide üleseid otsinguid.

Sõnastike kasutamisel on soovitatav valida sõnastikust võimalikult täpne termin. Näiteks, kirjeldades Aleksander Nevski katedraali fotot, kasuta märksõnu õigeusk ja kirikud, mitte lihtsalt religioon ja uskumused. Kui piisavalt täpset terminit ei leidu, võib kasutada üldisemat.

Kirjeldamine

Museaali kirjeldamisel lähtuda kirjeldamisjuhendist: https://docs.google.com/document/d/1FNetIL-GZvyVNUKrGeCZQYy7jWn9GUaxCtYJIW7Tu5k/edit

Open

Objekti kirjeldussakid jagunevad järgmiselt:

• Identifitseerivad andmed - objekti üldandmed olemuse ja asukoha kohta

• Füüsiline kirjeldus - andmed objekti füüsiliste omaduste kohta

• Seisukorra ja eritingimuste andmed - andmed objekti seisukorra ning võimalike käsitlemise erisuste kohta

• Märgid ja tekstid objektil - objektil olevad füüsilised kirjed

• Sündmused - objektiga seonduv kultuurilooline kontekst

• Seosed ja viited - objekti seosed teiste museaalide, kollektsioonide ning allikatega

• Kasutusõiguste andmed - andmed objektiga seonduvate õiguslike piirangute kohta

• Administratiivsed toimingud - museaali seosed erinevate aktidega

• Muuseumisisene märkus - muuseumisiseselt nähtav teave

• Legend/lugu - objekti taustalooga seonduv teave

• Failid - suunab digihoidlasse objektiga seonduva kirjeni

Identifitseerivad andmed

1. Number - Museaali, abikogu asja ja hoiule võetud asja numbri moodustab kümnest väljast koosnev numbrimask. MuIS 2-s uus lisanduv numbriväli on “Lv” ehk täiendav lisaväli.

2. Nimetus - Siia väljale kirjutatakse museaali nimetus. 

   Nimetusele on võimalik lisada tõlge. Tõlke lisamiseks tuleb vajutada nimetuse väljast paremal olevale ikoonile ja avanevas modaalaknas valida rippmenüüst tõlke keel ning lisada vabatekstiväljale vastavas keeles tõlge.

   Üldjuhul ei tohiks nimetus olla pikem kui 59 tähemärki, sest MuISi avalikus portaalis ei kuvata otsitulemuste vaates pikemat nime välja. 

   Nimetus ei ole erinevate kirjeldusandmete loetelu. Nimetus peaks moodustama terviku (loogilise fraasi) ning vastama küsimusele „Mis see on?“.

   Fotodel, maalidel, dokumentidel, raamatutel jms kirjutatakse nimetuse väljale pealkiri.

   Arhiivimaterjalide osas tuleks kirjutada pealkiri dokumendi keeles ning tõlkesse lisada eestikeelne vaste. Pealkirja keel tuleb märkida väljale “Ainese keel” (MuIS 2-s ei tehta enam vahet pealkirja ja ainese keelel).

   Näiteks:

   Nimetus: Kaameli pea (kommentaar: nimetuse väljale ei sisestata üldjuhul jutumärke; võimalusel mitte kasutada koolonit, koma jne; nimetuse lõpus ei ole punkti)

   Olemus (graafika) sisestatakse olemuse väljale, autor (Wiiralt, Eduard) sisestatakse osalejana valmistamise sündmuse juures.

   Nimetuse väljale ei kirjutata üldjuhul:

   • aastaarve (v.a juhul, kui see on osa nimest), sh valmistamise kuupäeva (sisestatakse sündmuste kaudu);

   • teose autorit (sisestatakse sündmuses osalejana)

   • detaile ja museaali kirjeldavat infot

   • olemust (nt foto, raamat, dokument, käsikiri)

   • muud infot, mis kirjutatakse lahti sündmuse kaudu.

   MuIS 2-s on migreerimisel loodud museaalidele, abikogu asjadele ja hoiule võetud asjadele eraldatavad osad, kui MuIS 1 kirjeldamise vormil on

   “Mõõdud, materjal, tehnika, värvus” plokis loodud osa. Eraldatava osa nimetusena on migreeritud MuIS 1-s sisestatud osa nimetus.

3. Olemus - Välja täitmiseks tuleb valida sõnastikust “Objekti olemus” sobiv termin. Kui ei leia õiget terminit, tuleb kasutada võimalusel üldisemat terminit. Võimalik on lisada mitu terminit. Mitme termini lisamine on soovituslik, sest sedasi on objekt otsingu kaudu paremini leitav.

   See sõnastik ei ole mõeldud objekti sisu kirjeldamiseks, vaid vastab küsimusele, “mis see on, mida käes hoitakse/vaadatakse”. Kui kirjeldada fotot, siis objekti olemus on „foto“ (mitte fotol kujutatud kirik, kirikut saab kirjeldada temaatilise sündmuse kaudu). Näited olemustest: raamat, kann, maal, foto vms.

4. Alakogu - Alakogu tuleb valida enne numbri sisestamist. Salvestatud numbrit (sh alakogu) ei saa muuseumi peakasutaja enam muuta MuIS 1 admin moodulis. Seda saab nüüd teha MuIS 2-s kirjeldamise vormil, kui kasutajal on olemas muuseumisisese administraatori või alakogu administreerimise õigus. Alakogu muutes, muudab süsteem automaatselt Kt numbriväljal ära kogu tähise. Ülejäänud numbrikomponendid tuleb muuta käsitsi. Eraldatava osa alakogu ei saa erineda terviku alakogust. Osale numbri genereerimisel alakogu muuta ei saa. Eraldatava osa alakogu on võimalik muuta ainult läbi terviku alakogu muutmise. Vt numbri andmevälja.

   MuIS 2-s on migreerimisel loodud museaalidele, abikogu asjadele ja hoiule võetud asjadele eraldatavad osad, kui MuIS 1 kirjeldamise vormil on “Mõõdud, materjal, tehnika, värvus” plokis loodud osa. Eraldatava osa alakoguna on kopeeritud MuIS 1-s sisestatud terviku alakogu.

5. Püsiasukoht - Tuleb lisada võimalikult täpne püsiv hoiustamiskoht. Retrospektiivsel kirjeldamisel ei ole vaikimisi püsiasukohta määratud.

   Alalise-/püsiasukoha valikul salvestub see automaatselt ka jooksvaks asukohaks.

   Püsiasukohta saab hiljem muuta kas museaali kirjelduslehel või hoiustamisaktiga. Kirjeldamise vormil varasemalt salvestatud museaali, abikogu asja ja hoiulevõetud asja püsiasukoha muutmiseks peab kasutajal olema muuseumisisese administraatori või alakogu administreerimise õigus

   Muuseumi asukohapuud saab muuta ja asukohti lisada muuseum peakasutaja. Seda saab endiselt teha MuIS 1-s.

   MuIS 2-s on migreerimisel loodud museaalidele, abikogu asjadele ja hoiule võetud asjadele eraldatavad osad, kui MuIS 1 kirjeldamise vormil on “Mõõdud, materjal, tehnika, värvus” plokis loodud osa. Eraldatava osa püsiasukohana on migreeritud terviku staatus. Praegu ei saa MuIS 1-s teha eraldi toiminguid eraldatavate osadega (eraldatavate osade püsiasukoht on alati sama terviku omaga), aga antud võimalus tekib järgmise MuIS 2 projektiga.

6. Ainese keel - Keele valik rippmenüüst. Märgitakse dokumendi pealkirja ja sisu keel.

Teine nimetus

1. Liik - Teise nimetuse tüüp (valitav sõnastikust).

2. Nimetus - Museaali teised nimekujud, näiteks etnograafiline nimetus.

3. Keel - Teise nimetuse keel.

4. Tõlge - Teise nimetuse tõlge. Tõlke all saab lisada rippmenüüst soovitud tõlkekeele ning vabatekstiväljale vastavas keeles tõlke.

Teine number

1. Liik - Teise numbri tüüp (valitav sõnastikust).

2. Number - Varasemad museaali ja selle dokumenteerimisega seotud numbrid. Kui museaal arvatakse ühest muuseumist välja ja võetakse seejärel teises uuesti arvele (ja need tegevused vormistatakse MuISis), kandub museaali vana number automaatselt pärast teist vastuvõttu museaali kirjelduses teiste numbrite väljale.

    

Füüsiline kirjeldus

1. Kirjeldus - vabatekstiväli, millel saab kirjeldada objekti üldiseid füüsilisi omadusi. Füüsilisele kirjeldusele saab lisada rippmenüüst vastava tõlkekeele. Eraldatavate osade puhul tuleb antud väli kirjeldada eraldiseisvalt eraldatava osa kirjeldamise vormil.

2. Materjal - valida klassifikaatorist sobiv materjal. Eraldatavate osade puhul tuleb antud väli kirjeldada eraldiseisvalt eraldatava osa kirjeldamise vormil.

3. Tehnika - valida klassifikaatorist sobiv tehnika. Eraldatavate osade puhul tuleb antud väli kirjeldada eraldiseisvalt eraldatava osa kirjeldamise vormil.

4. Värvus - valida klassifikaatorist sobiv värvus. Eraldatavate osade puhul tuleb antud väli kirjeldada eraldiseisvalt eraldatava osa kirjeldamise vormil.

Formaat ja mõõtmed

1. Formaadi liik - valida klassifikaatorist sobiv formaadi liik.

2. Formaat - valida klassifikaatorist sobiv formaat, mis sõltub formaadi liigist.

3. Mõõdu liik - valida klassifikaatorist sobiv mõõdu liik.

4. Väärtus - sisestada numbriline väärtus, soovitatavalt täisnumber. Kui tegemist ei ole täisnumbriga, tuleb kümnendkohad eraldada punkti või komaga.

5. Mõõtühik - valida klassifikaatorist sobiv mõõtühik. Osade parameetrite puhul ei ole ühiku valimine vajalik ning rippmenüü väärtusi ei sisalda.

Seisukorra ja eritingimuste andmed

1. Seisund - valida klassifikaatorist sobiv seisund. Seisundite “halb” või ”väga halb” puhul on kohustuslik kirjeldada ka kahjustused. Kahjustuste andmed peab lisama kas kahjutuse tüüp/liik rippmenüü andmeväljale või kahjustused vabatekstiväljale.

2. Kahjustuse tüüp/liik - valida klassifikaatorist sobiv kahjustuse tüüp/liik. Andmeväli on kohustuslik, kui seisundiks on määratud “halb” või “väga halb”. Teine võimalus on sisestada andmed kahjustused vabatekstiväljale. Eelkõige tuleks läbi antud andmevälja terminite kirjeldada museaali, abikogu asja ja hoiule võetud asja füüsilised kahjustused, mis on olulised museaali säilitustoimingute planeerimisel (nt korrastamise, konserveerimise vajaduse hindamisel, museaali hoiustamise ja transpordi korraldamisel) või siis olulised museaali identifitseerimiseks.

3. Kahjustused - kahjustuste kirjeldamine on kohustuslik, kui seisund on “halb” või “väga halb”. Teine võimalus on sisestada andmed kahjustuse tüüp/liik rippmenüü andmeväljale. Antud andmeväljal tuleks võimalusel täpsustada kahjutuse tüüp/liik andmeväljal sisestatud andmeid. Kahjutustele on võimalik lisada tõlge.

4. Eksponeerimise tingimused - vabatekstiväli, kuhu tuleb kirjeldada eksponeerimise tingimused. Vaikimisi on antud andmeväli täidetud vastuvõtu või hoiulevõtu protessi käigus dokumentidesse sisestatud “üleandmise tingimused” või “hoiulevõtmise tingimused” väljale sisestatud infoga. Eksponeerimise tingimustele on võimalik lisada tõlge.

5. Käsitsemise tingimused - vabatekstiväli, kuhu tuleb kirjeldada käsitsemise tingimused. Käsitsemise tingimustele on võimalik lisada tõlge.

6. Säilitamise tingimused - vabatekstiväli, kuhu tuleb kirjeldada säilitamise tingimused. Säilitamise tingimustele on võimalik lisada tõlge.

Märgid ja tekstid objektil

Teksti või märgi liik

1. Signatuur/ meistrimärk - signatuur/ meistrimärk; tekst objektil või tempel/etikett/ märk

2. Teksti keel (vaid Tekst objektil puhul) - objektil oleva teksti keel

3. Asukoht objektil - teksti või märgi asukoht objektil

4. Kirjeldus - teksti või märgi kirjeldus; kohustuslik väli

Sündmused

• Sündmuse liik - valida klassifikaatorist sobiv sündmuse liik. Lisaks valmistamisele ja teemasündmustele on soovitatav kirjeldada sündmusena ka retrospektiivsed administratiivsed tegevused (nt museaali osalemine näitusel, museaali konserveerimine).

• Toimumisaeg - sündmuse toimumisaega (dateeringut) on võimalik sisestada:

  • Ajalooline sõnastik termini valikul. Termini valikul täituvad kalendri või ajastu ajavahemikud automaatselt.

    • Kalendri valikuna täpse ajana formaatides: aaaa (aasta), kk.aaaa (kuu, aasta) ja pp.kk.aaaa (täpse kuupäevana). Võimalik on sisestada ligikaudse hinnanguna ja eKr märkega.

    • Ajastu valikuna täpse ajana: valikuteks on kümnend, sajand ja aastatuhat.

    • Ajastu valikuna ajavahemikuna. Ajastu valikuteks on kümnend, sajand ja aastatuhat.

      • “Toimumisaeg on oletatav” märget tuleks kasutada siis, kui toimumisajas ei olda kindlad ning tegu on pigem oletusega. Siia alla on migreeritud MuIS 1-s sisestatud toimumisajad, mis on olnud märkega “arvatav aeg”. 

      • “Umbes” märget tuleks kasutada siis, kui toimumisajas ollakse kindlad, aga ei ole teada täpne toimumisaeg. Siia alla on migreeritud MuIS 1-s sisestatud toimumisajad, mis on olnud märkega “ligikaudu” ja “umbes”.

      • “eKr” märge on vaikimisi mitte märgitud.

      • MuIS 1-s sisestatavad "Enne" ja "pärast" märked on MuIS 2-s toimumisaja all lihtsalt välja kuvatud ning toimumisaja kustutamisel kustuvad ka antud märked. Need andmed tuleb ümber kirjeldada. 

      • MuIS 1-s kasutatud andmeväli “Tekst” all sisestatud andmed on toimumisaja all lihtsalt mitte muudetavalt välja kuvatud ning neid saab kustutada. Need andmed tuleb ümber kirjeldada.

• Sündmuse kommentaar - tegemist on soovitusliku vabateksti andmeväljaga, mida on oluline täita siis, kui sündmuse konteksti on vaja täpsustada.

  NB! Kommentaaris on oluline piirduda sõnastikust valitud tegevuse kirjeldusega. Juhu, kui kirjeldatakse objekti valmistamist, siis ei kirjutata kommentaari kogu objekti järgnevat elulugu. Sündmuse kommentaarile saab lisada ka tõlke.

• Toimumiskoht - Sündmuse toimumiskoht, mida on võimalik sisestada sündmusele mitu. Mitu toimumiskohta võib olla vaid juhul, kui sama sündmus toimus mitmes kohas. Näiteks, üle videosilla peeti kellegi sünnipäeva, kus üks osalejatest oli kuskil Eestis ja teine Kanadas.

  • Sündmusele toimumiskoha lisamiseks on esimese sammuna vaja valida andmeväljalt “piirkond” - ‘Eesti’ või ‘Muu maailm’. 

  • Toimumiskoha kohta saab jätta üldise kommentaari andmeväljale “toimumiskoha kommentaar”. Selgema ülevaate andmiseks tuleks antud andmeväli täita kindlasti siis, kui sündmusel on mitu toimumiskohta.

  • Toimumiskoha kommentaarile saab lisada tõlke.

  • Sündmuse toimumiskohana saab sisestada nii kehtivate kui ajalooliste asukohtade andmeid. Ühe toimumiskoha alla saab sisestada vaid ühe kehtiva asukoha, aga ajaloolisi asukohti saab lisada mitu. 

  • Kehtivat asukohta on võimalik sisestada:

    • Laius- ja pikkuskraadi sisestamisel

    • Asukoha kaardirakendusel märkimisega (enne tuleb selleks kaart avada), kui tegu on Eesti asukohaga. 

    • Aadressirealt asukohta otsides – ei pea olema tänava täpsusega.

    • Vabatekstilise asukohana – antud valikut tuleks kasutada ainult siis, kui kuidagi teisiti ei ole võimalik asukohta sisestada. Vabatekstilisele asukohale saab lisada tõlke. Tõlke lisamiseks tuleb rippmenüüst valida soovitud tõlkekeel ning vabatekstiväljale lisada vastavas keeles tõlge.

  • Ajaloolist asukohta on võimalik sisestada:

    • Ajalooliste asukohtade sõnastiku termini valikul. Erinevalt MuIS 1 1925. aasta kihelkondadele ei vasta MuIS 2 kihelkonnad enam mingile kindlale aastaarvule. Peaks täpsustama (Madlilt üle küsida)

    • Vabatekstilise asukohana - vabatekstilisele asukohale saab lisada tõlke. Tõlke lisamiseks tuleb rippmenüüst valida soovitud tõlkekeel ning vabatekstiväljale lisada vastavas keeles tõlge.

    • Maailma riikide sõnastiku valikuna, kui andmevälja “asukoha” alt on valitud “Muu maailm”.

    • (Sündmuses) osalejad - Ühe sündmusega võib siduda mitu osalejat.

      Osaleja puhul on kohustuslik valida tema roll, mis seostub antud sündmusega. 

      “Osaleja on avalik” märkeruut on rollide omanik ja omanik/volitaja valikul vaikimisi mittemärgitud. Ülejäänud rollide puhul on osaleja vaikimisi avalik. Avalikkust on võimalik muuta. PS! määruse järgi omanik mitteavalik

      Andmeväljal “Osaleja seos sündmusega” saab osaleja panuse sündmusesse pikemalt lahti kirjutada. Antud andmeväljale saab lisada tõlke. Tõlke lisamiseks tuleb rippmenüüst valida soovitud tõlkekeel ning vabatekstiväljale lisada vastavas keeles tõlge.

Seosed ja viited

Seosed teiste objektidega

Otsingu kaudu saab lisada seoseid oma muuseumi ja võõraste muuseumide teiste objektidega. Enda muuseumi objektiga seose loomisel tekib seos automaatselt. Võõras muuseum peab seose kinnitama või tagasi lükkama.

• Seose liik - valida, kas seos luuakse objektiga või mõne teise (ainult enda muuseumi) kollektsiooniga

  • Seosobjekt - tuleb valida klassifikaatorist “Seos antud objektile”, mis määrab seose tüübi parasjagu kirjeldatavale objektile, ning tuleb valida klassifikaatorist “Seos lisatavale objektile”, mis määrab seose tüübi otsitavale seosobjektile. Seosobjekti leidmiseks tuleb vajutada ikoonile , mis avab objektide lihtotsingu.

  • Kollektsioon - valida klassifikaatorist enda muuseumi vastav seotud kollektsioon

Viited välistele allikatele

• Viite tüüp - valida kahe viitetüübi seast; “viide välisele allikale” või “viide teisele infosüsteemile või veebilehele”

• Viite liik - vastavalt viite tüübile määrata klassifikaatorist

  • ajalooline õiend, arhiiviallikas või bibliograafia

  • URL või embedded HTML

• Kirjeldus - vabatekstiväli, millega kirjeldada viidet

• Viide - kohustuslik vabatekstiväli, kuhu “viide välisele allikale” puhul lisada konkreetne viide ajaloolisele õiendile, arhiiviallikale või bibliograafiale; “viide teisele infosüsteemile või veebilehele” puhul lisada täpne URL (vastasel juhul ei suuda süsteem ühendada veebilehega)

Kasutusõiguste andmed

• Isikuandmed - Vabatekstiväli, millele sisestada isikuandmete avaldamisega seotud tingimused. Retrospektiivsel sisestamisel on isikuandmete töötlemise õigused vaikimisi täidetud standardtekstiga. Migreeritud MuIS 1 museaalidel, abikogu asjadel ja hoiulevõetud asjadel on isikuandmete töötlemise õigused vaikimisi täidetud standardtekstiga. Kui tervikule on migreerimisel loodud või kui MuIS 2-s kasutaja loob tervikule eraldatava osa, siis osale kopeeritakse automaatselt terviku all olevad isikuandmete töötlemise andmed. Eraldatava osa all neid andmeid muuta ei saa. Kui terviku all tehakse muudatusi, siis need muudatused kanduvad ka eraldatavate osade alla.  Muuseumisisene administraator ja alakogu administreerimise õigusega kasutaja saab väljasid muuta igal ajahetkel, olenemata sellest kas tegu on retrospektiivselt sisestatud või MuISis vastuvõtu/hoiulevõtu protsessi läibinud asjaga.

• Autoriõigused - Märkida autoriõiguste olemasolu jah/ei kastis. Autoriõiguste info tuleneb vaikimisi objekti üleandmise- või vastuvõtuaktilt. Retrospektiivsel sisestamisel peab lisama autoriõigused. Kui tervikule on migreerimisel loodud või kui MuIS 2-s kasutaja loob tervikule eraldatava osa, siis osale kopeeritakse automaatselt terviku all olevad autoriõiguste andmed. Eraldatava osa all neid andmeid muuta ei saa. Kui terviku all tehakse muudatusi, siis need muudatused kanduvad ka eraldatavate osade alla.  Muuseumisisene administraator ja alakogu administreerimise õigusega kasutaja saab vabatekstivälja muuta igal ajahetkel, olenemata sellest kas tegu on retrospektiivselt sisestatud või MuISis vastuvõtu/hoiulevõtu protsessi läbinud asjaga.

  • Juhul, kui valida Jah, kuvatakse tekst “Kas teose varalised autoriõigused kuuluvad üleandjale?”

    • Juhul, kui valida Jah, kuvatakse kaks varianti

      1. “Varaliste autoriõiguste (s.h kaasnevate õiguste) üle andmise tingimused lepitakse kokku eraldi lepinguga”

      2. “Üleandja annab muuseumile territoriaalse piiranguta üle järgmised õigused”, mis annab võimaluse määratleda konkreetsed õigused

• Kommentaarid - Ainult kirjeldamise vormil (ei ole vastuvõtuga või hoiulevõtuga seotud dokumentides) olev vabatekstiväli, kuhu saab lisada ükskõik millist muuseumi jaoks vajalikku kasutusõiguste kohta käivat lisainfot. Kui tervikule on migreerimisel loodud või kui MuIS 2-s kasutajad loob tervikule eraldatava osa, siis osale kopeeritakse automaatselt terviku all olevad kommentaari andmed. Eraldatava osa all neid andmeid muuta ei saa. Kui terviku all tehakse muudatusi, siis need muudatused kanduvad ka eraldatavate osade alla.

Administratiivsed toimingud

Antud sakk kuvab kõik administratiivsed toimingud, mis on seotud erinevate aktidega või I etapi kirjeldamise lõpetamisega/tühistamisega. Sealhulgas on võimalik kuvada ka MuIS1 keskkonnas tehtud toimingud vajutades ikoonil .

Muuseumisisene märkus

Muuseumisiseseks kasutamiseks mõeldud mitteavalik märkus. Antud lahtrit tuleks kasutada nt. juhul, kui mingisuguses teabes päris kindel ei olda või tuleks jätta teistele muuseumitöötajatele objektiga seonduv teave

Legend/lugu

Sellele vabatekstiväljale on võimalik sisestada objekti üleandjalt saadud legend/lugu ja objekti elukäigu kirjeldus enne muuseumisse jõudmist. Antud tekstiväljale peab jõudma seostatud tekst, mitte üksikud märksõnad või isikute nimed. Muidu tekib olukord, kus salvestatakse teave ilma tegeliku kontekstita. Võimalusel tuleb see hiljem ka sündmustena lahti kirjeldada. Väli on avalik.

Failid

Objektiga seotud faili saab lisada “Failid” sakis, kus on link digihoidlasse. Eraldatavale osale saab lisada eraldi faile. Tervikule eraldatava osa loomisel rakendus faile ei kopeeri. Failide lisamisel tuleb lähtuda Rahvusarhiivi arhiivivormingutest. Andmete haldamise seisukohast on oluline kasutada standardiseeritud failinimesid. Lähemalt vt https://muuwik.5dvision.ee/doc/91_failinime_moodustamise_juhend_2_1.pdf